Ehrensbergi farm

Bioloogilise mitmekesisuse näidisfarm

Ehrensbergi farmis proovib HiPP erinevaid keskkonnameetmeid bioloogilise mitmekesisuse parandamiseks. Eesmärk on majandada seda mahefarmi näidisettevõttena jätkusuutlikul ja tõhusal viisil kuni 2015. aastani. Tulevikus peaks sellest saama eeskuju HiPPi tootjatele.

Tahame näidata, kuidas jätkusuutlikkust ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset saab kaasata farmi igapäevatöösse.

 

Ehrensbergi farm

Eesmärk on majandada seda näidisfarmi jätkusuutlikul ja tõhusal viisil.

Tulevikus peaks sellest saama eeskuju HiPPi tootjatele.

 

Pinnase kvaliteet

Maheõled, kivijahu, tahke sõnnikväetis ja muud looduslikud meetodid parandavad mulla viljakust.

 

Vanad tõud

Vanad tõud, näiteks Braunvieh' veised (Baierimaal on neid alles vaid 500), pakuvad geneetilist mitmekesisust.

 

Ökosüsteemid

Uute elupaikade loomiseks kasutatakse metsakarjamaid, puuderidu, metsloomade ja -lindude kaitseks mõeldud hekke (näiteks ohustatud punaselg-õgija jaoks), surnud puudest hekke, pookealuseid ja põllulilli põlluservades ja heinamaadel.

Haritava maa plaan ja teaduslike andmete kogumine

Talude ja põllumaade asukoha looduslikud määravad tegurid annavad aimu, kuidas liikide mitmekesisust ja looduskaitset parandada. Selles projektis teeme koostööd Biolandi, Müncheni tehnikaülikooli ja Hannoveri tehnikaülikooliga ning Baieri linnukaitse nõukoguga.

Liikide mitmekesisuse suurendamiseks on farmis kodu leidnud haruldased vanad tõud: algsed Braunvieh' veised (Baierimaale on jäänud vaid 500 looma), Skudde lambad (praegu on Saksamaal 1000 looma) ja vana kanatõug Appenzeller Spitzhauben.

Ohustatud põllumajandusloomade punase nimestiku kohaselt on algsed Braunvieh' veised ist lväga ohustatud. Ehrensbergi farmis, HiPPi säästva põllumajanduse näidisprojektis,peetakse seda tõugu temale sobivates tingimustes. Algsed Braunvieh' veised pärinesid nn Torfrindi veistest, keda karjatati Alpide servas asuvate järvede ääres juba üle 2000 aasta tagasi.

Koos Baieri linnukaitse nõukoguga (LBV) on Ehrensbergi farm viinud läbi mitmesuguseid taasasustamisprojekte selliste loomade sisse seadmiseks nagu faasan, loorkakk, kollakõht-unk ja karpkala.

Punaselg-õgija on tervikliku ökosüsteemi jaoks oluline liik. Intensiivpõllumajanduse tõttu on lindude looduslikeks elupaikadeks üha vähem hekke ja põõsaid. See liik kuulub juba ohustatud liikide nimestikku. See haruldane lind on enim tuntud selle poolest, et ta torkab oma ohvrid astla otsa. Levinud arvamuse kohaselt kogub ta enne söömist alati üheksa putukat. HiPP on loonud Ehrensbergi farmis punaselg-õgijale uued elupaigad ja rajanud põlluservadesse surnud puude okstest hekid.

Putukahotell ja kivisisalike varjupaik on loodud selleks, et kompenseerida nende loomade looduslike elupaikade puudust. Lisaks paigutati farmi ümbrusesse pesakaste, sest öökullidel, kuldnokkadel, räästapääsukestel, varblastel, tihastel, pistrikel ja nahkhiirtel puuduvad looduslikud pesakohad.

Need looduslikest pakkudest tehtud pesakastid peaksid olema pesitsuskohaks tuuletallajatele või kodukakkudele. Kahjuks on saanud tavapäraseks, et surnud puud, mis on paljudele lindudele looduslikuks pesitsuskohaks, koristatakse metsast. Seetõttu ehitatakse alternatiivina pesakaste.


Huvitav teada

  • Loorkakkude paar sööb pesitsusperioodil kuni 30 hiirt päevas.
  • Nahkhiir sööb öö jooksul kuni 4000 putukat. 
  • Miks kaitsta üksikuid loomaliike? Lihtsalt öeldes, nad täidavad funktsioone, mida märkame alles siis, kui neid enam ei ole. Näiteks ilma konnadeta oleks palju rohkem sääski.   

Paljud inimesed saaksid elada ilma meeta, kuid mitte mesilastetaMesilased ei paku mitte ainult magusat määret saiale, vaid eelkõige tolmeldavad lilli. Seejuures tagavad nad taimede olemasolu ja põllumeestele hea saagi. Nendeta oleks ka puuviljasaak ohus. Kui mesilased surevad või on haiged, mõjutab see meid kõiki. Seetõttu tegeleb HiPP bioloogilise mitmekesisuse projektides ka mesilaste looduslike elupaikade säilitamisega. Ehrensbergi farm on nüüdsest koduks kuuele mesilasperele, kes kodustati mesilaste populatsiooni märkimisväärse languse tõttu.


Huvitav teada

  • 85% maailma toidutoodangust sõltub mesilastest. Kui mesilased sureksid välja, siis pole ka inimestel lootust püsima jääda, sest alles jäänud putukad ei suudaks kõike tolmeldada.
  • Mesilasperes on kuni 60 000 mesilast.

Loodi uued ökosüsteemid, nagu puuderead, kaitsehekid (näiteks punaselg-õgija jaoks), surnud puudest hekid, pookealused ning põllulilled põlluservades ja heinamaadel, et pakkuda elukohta roomajatele, lindudele, väikeimetajatele ja putukatele. Surnud puude hekkide põhimõte on, et uusi hekke mitte ei istutata, vaid need tekivad looduslikult tuule ja seemnete lendumise teel. Oksad, vitsad ja roikad kuhjatakse lahtiselt taraks, mis pakub kasvavatele taimedele kaitset. Selliste moodustiste eeliseks on ühelt poolt madalad rajamiskulud, teisalt pakub hõredalt kuhjatud kuivanud puit kodu paljudele haruldastele liikidele.

Tavapõllunduses külvatakse põllud ja heinamaad parema saagikuse saamiseks metsaservani täis. Bioloogilise mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse toetamiseks rajame me kuivanud puudest ja kohalikest põllulilledest hekid. Need pakuvad loomadele elukohta, karjale kaitset tuule eest ja vähendavad pinnase erosiooni.

Ehrensbergi farmi kolm säästva põllumajanduse elementi:


iidne veisetõug karjamaal, kuivanud puud põlluservas ja loomulik varjualune loomadele pöögimetsas.

 

Huvitav teada

  • Valel kellaajal (nt. keskpäeval) niitmine hävitab kuni 24 000 mesilast hektari kohta ja teadmata arvu metsikuid putukaid. 
  • Tavalistel heinamaadel on sagedase niitmise tulemusena ainult 3-5 erinevat sorti heina, samas kui bioloogilist mitmekesisust säilitavas farmis on kuni 35 erinevat sorti. 

Pinnase viljakuse parandamiseks on näidisprojektis proovitud erinevaid meetodeid, nagu kivijahu kasutamine ammoniaagi sidumiseks, tahke sõnnikuga väetamine ja muud looduslikud võtted. Samuti võetakse loomade tervise toetamiseks vajalikke meetmeid, näiteks kasutatakse allapanuks tõhusaid mikroorganisme või maheõlgi.

Pinnase kvaliteeti mõjutavad paljud tegurid, eriti põllumajanduses.

  1. Üleharimine
  2. Tööstuse ja põllumajanduse keemiline koormus, millel on pikaajalised tagajärjed pinnase seisukorrale ja jõudlusele.
  3. Ebaõige töötlemise tagajärjel tekkinud füüsiline koormus (rasketehnika ja mullaharimismasinad hävitavad tundlikud pinnasekompleksid, mistõttu on saagikuse säilitamiseks vaja kemikaale).
  4. Valel ajal töötamine.
  5. Orgaaniliste ainete kadu ja seega ka tootlikkuse vähenemine valede väetiste, vale külvikorra ja pinnase vale töötlemise tõttu.
  6. Põhjavee halvenemine maa vale kasutamise tõttu.


Põhimõte:
Tuleb järgida motot „tervislik muld – tervislik taim – terve inimene ja terve loom“ ning jätkusuutlikkuse põhimõtet, mis on oluline tervisliku pinnase säilitamiseks; põhiline on energiabilansi jätkusuutlikkus.


Huvitav teada

  • Hea mahemuld suudab päevas imada ja talletada 150 l vett.
  • ELis on 56% pinnasest elutu.
  • Hea mahemuld võib hoida 575–700 kg CO2 hektari kohta aastas.
  • Vihmaussid on mulla jaoks väga olulised, nad kobestavad seda ja väetavad orgaanilise ainega (huumus), mida nad eritavad. Mahepõllumajandusmaal on 200–500 vihmaussi ruutmeetri kohta, tavalisel põllumaal vaid 16–18.
  • Pinnases, kus ruutmeetri kohta on 230 vihmaussi, on 2,5 t vihmausse hektari kohta.
  • Pinnas, kus on 600 vihmaussi ruutmeetri kohta, võib (parimal juhul) toota aastas 80 tonni huumust hektari kohta.
  • Vihmausside käigud ulatuvad 2 meetri sügavusele mulda. Vihmauss elab oma käigus umbes 10 aastat, kui teda ei segata, ja käigud jäävad veel 10 aastaks püsima ning neid kasutavad putukad ja taimejuured.

Muud HiPPi ettevõtted bioloogilise mitmekesisuse jaoks

Bioloogilise mitmekesisuse näidisfarm pöörab selle raames erilist tähelepanu põllumajandusele ja bioloogilise mitmekesisuse parandamise võimalustele. HiPPi töötajatel, nagu ka koolilastel, üliõpilastel ja teistel huvirühmadel, on selle projektiga seoses juba esimene kogemus, kuna HiPP korraldab farmis regulaarseid ringkäike, et muuta bioloogilise mitmekesisuse teema sõna otseses mõttes käegakatsutavaks.

Saksa Keskkonnafondi (DBU) toetus

Tänu selle projekti headele tulemustele ja positiivsele kogemusele oleme otsustanud laiendada eksperimenti köögivilja- ja teraviljakasvatusele. Koos teiste Ökoloogiliste Toiduainete Tootjate Assotsiatsiooni (AöL) ettevõtetega uurib HiPP 2016. aastani bioloogilise mitmekesisuse säilitamise meetodeid põllumajanduses suuremates põllumajandusettevõtetes.

Lähenemisviis ja eesmärk

Praegune ülesanne on välja töötada süsteem bioloogilise mitmekesisuse registreerimiseks ja hindamiseks ning töötada tulemustega nii, et neid saaks toidukäitlejate kaudu usaldusväärselt ja läbipaistvalt edasi anda. Kuigi põllumajandustootmise jaoks oluliste liikide ja populatsioonide funktsioone tuleks arvestada (majandamisel põhinev bioloogiline mitmekesisus), tuleks tähelepanu pöörata ka looduskaitse jaoks oluliste liikide ja biotoopide mitmekesisuse säilitamisele (looduskaitse bioloogiline mitmekesisus).

Koos AöLi, Müncheni tehnikaülikooli, Hannoveri Leibnitzi ülikooli ja partnerfirmadega uurime põllumajanduse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ökoloogiliste toiduainete väärtusahelas. Töötatakse välja praktilised sammud paranduste tegemiseks. Pikemas perspektiivis saame HiPPi tootjatele anda praktilisi näpunäiteid kulutõhusate meetmete võtmiseks bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja seeläbi suurendada bioloogilise mitmekesisuse suhtes eriti sõbralike tootjate arvu.