Lapse ärkamisel võib olla palju põhjuseid
Pidage meeles, et öistel ärkamistel või nutuhoogudel võib olla palju põhjuseid. Ärkamise võib tingida nälja- või janutunne, märjad mähkmed, aga ka hammaste tulek, kiire kasvuperiood, põletikud, intensiivne päevakava jpm. Sellisel juhul muutub lapse unekäitumine ebatavaliseks: ta ärkab üles, laliseb, nõuab korduvalt rinda või lutipudelit. Mõni laps nutab ja karjub hellusevajaduse tõttu, aga ka selleks, et stressi leevendada. Kahjuks ei suuda miski tagada, et laps magab rahulikult hommikuni. Lisaks võib tulla ette olukordi, kus laps, kes on alati rahulikku ööund maganud, hakkab korraga öösiti üles ärkama. Tavaliselt on see mööduv nähtus ja kestab lühikest aega.
Järjepidev päevarütm on väga oluline
Järjepidev päevarütm korrapäraste toidukordade, uneaegade ja muude tegevustega (nt jalutuskäigud õues) on väga oluline. Korduvad õhtused toimingud enne und, näiteks vannitamine, söömine, unejutud või ‑laulud loovad alati rahuliku õhkkonna.
Varuge kannatust
Kui teie lapsel ei teki kohe korrapäraseid uneharjumusi, ärge kaotage kannatust. Neid ei saavuta ühegi võlutrikiga. Te ei saa oma lapse und juhtida. Te saate aga aidata oma lapsel luua korrapärane unerütm ja kujundada tervislikud uneharjumused. Ärge heitke meelt, kui teised lapsevanemad räägivad, et nende imikud magavad juba ammu öösiti rahulikult. Rahuliku ööune määratlus on suhteline, kuna seda kasutatakse ka nende väikelaste puhul, kes magavad keskööst vaid kella viie-kuueni hommikul. Väikeste laste vanemad peavad olema valmis leppima tõsiasjaga, et esimesel kolmel-neljal aastal on ka nende enda ööuni katkendlik.