Raseduskalender

„Mu esimesed nädalad emaga – unustamatu kogemus.“

Palju õnne, te ootate last!

Juba teisel raseduskuul hakkavad lapse pea ning silmade ja kõrvade alged arenema. Moodustub ka süda, mis hakkab kohe lööma. 8. nädala lõpuks on teie laps 1 cm pikk ja kaalub u 3 g.

Teie laps mõtleb järgmist:

„Võin sulle öelda, et praegu arenen kiirusega, mis isegi mulle tundub üleloomulik

Iga päevaga kasvab midagi uut. Kuu lõpuks olen ma tibatilluke beebi, kellel on olemas juba peaaegu kõik inimest iseloomustav. Muidugi tuleb veel proportsioonid paika saada.

Mulle tundub, et sinu jaoks arenevad asjad natuke aeglasemas tempos. Sa oled täna natuke väsinud, kas pole? Ja vahetevahel tunned sa iiveldust. On parim, kui puhkad kus ja millal iganes vaid saad. Pane tähele, et ühe kuni kahe kuu pärast oled parimas vormis ja kontrollid taas oma tujusid.”

Mida te veel ei tunne

Teie laps liigutab juba oma jalgu. Nüüdseks on välja arenenud suulagi ja kopsud. Hakkavad arenema hambad, küüned ja suguorganid. 12. nädala lõpuks on teie laps u 7,5 cm pikk ja kaalub ligikaudu 14 g. Ees ootab esimene suurem arstlik läbivaatus, kus saate oluliste rasedust puudutavate teemade kohta arstilt nõu küsida. 

Tihti on juba varakult mõttekas valida sünnituseelsed loengud, sünnitusmaja ja ämmaemand. Täpsemat infot selle kohta, mida sünnitusmaja valides silmas pidada, leiate siit

Teie laps mõtleb järgmist:

„Juhhuuu! Kui sa mind näeksid, oleksid kindlasti mu üle uhke.

Suudan juba paljusid trikke teha. Põtkin oma jalgadega (sa muidugi ei tunne seda veel), kortsutan kulmu ja liigutan huuli. Mu imemisrefleksid peavad ilmale tulles ju ideaalselt arenenud olema.

Ja kuidas su vorm on? Kui sa ikka trenni teed, siis see on suurepärane! Aga ära üle pinguta! Ära unusta, et meid on ju kaks. Kui sind võhmale võtab või süda pekslema hakkab, siis ma tunnen seda ka. Kui sa pole kindel, mida ja kui palju tohid teha, siis uuri parem arstilt järele. Kuid kõigest hoolimata, mida paremini oma keha ette valmistad, seda kergem on mu kandmine."

Esimesed refleksid

Teie laps suudab juba pöialt imeda ja nabanööri püüda. Ta suudab lootevees eristada magusaid ja kibedaid aineid. Kui kõhule paistab valgus, katab ta silmad. Ta on u 15 cm pikk ja peaaegu täiesti välja arenenud. Võibolla tunnete juba ta liigutusi.

Nüüd suudab günekoloog tõenäoliselt juba lapse soo kindlaks teha.

Teie laps mõtleb järgmist:

„Näed, ma muutun üha tundlikumaks.

Kui sa hiljuti valguse käes seisid, et issile näidata, kuidas sa üha ümaramaks muutud, tundus mulle, nagu oleksin ülekuulamisel. Valgus otse mulle näkku! Pöörasin ennast kiiresti ringi. Te, täiskasvanud, olete vahel imelikud …

Samas on need asjad, mida oled hakanud nüüd iga päev tegema, lihtsalt vaimustavad! Õrnad tõmbed ja massaaž ... Tean, sa ei tee seda minu jaoks, vaid selleks, et venitusarmidest hoiduda. Aga vahet pole, oluline on, et sa mind silitad.”

Muusika kõhus

Teie laps reageerib juba muusikale ja suudab selgelt eristada helisid. 5. kuu lõpus oleks tal enneaegsena sündides väljaspool üsa juba head ellujäämisšansid. Kuigi ta on 20. nädalal alles 20 cm pikk ja kaalub u 240 g. 

Mõned naised tunnevad neil nädalatel juba valetuhusid. Ärge muretsege, need ei ole päris sünnitusvalud, teie keha vaid valmistab end juba sünnituseks ette.

Teie laps mõtleb järgmist:

„Hõkk!

See luksumine ajab lapse üsas üsna liikvele. Aga pole hullu, emme, olen kindel, et seda hakkab veel sagedamini juhtuma.

Aga muidu on mul siin praegu väga meeldiv. Eriti seetõttu, et mu kuulmine muutub iga päevaga paremaks. Mõnikord suudan ma isegi siis su hääle ära tunda, kui mitu inimest korraga vestlevad. Oh, see on nii tore! Sinu hääl on alati kõige meeldivam!"

Topeltkasv

Sel kuul lapse kaal kahekordistub. Ta avab ja sulgeb silmi ning hakkab hingama. Ta tunnetab stressi ja rahutust tugevamini kui varem. Laps võtab nüüd sisse õige asendi. Käed asetsevad rinnal ja jalad on üles tõmmatud.

Meie soovitus: peaksite raseduse ajal sagedamini hambaarstil käima. Soovituslikult vähemalt kaks korda.

Teie laps mõtleb järgmist:

„Palun, ema!

On kiiduväärt, kui tahad oma ülemusele näidata, et ta saab ikka veel täielikult sinu peale loota. Aga mina? Ja siis see asjatu stress kolleegi pärast … Mulle oli see sama koormav kui sulle! Tulevikus palun ära tekita meile sellist stressi, sest nüüd tunnetan ma kõiki su tundeid. Kas sa siis ei pannud tähele, kui vihaselt ma vastu su kõhtu põtkisin, et sa uuesti maha rahuneks? 

Ka mul on sel kuul üsna vaevarikas ülesanne. Ma pean tohutult kasvama ja see õnnestub vaid siis, kui piisavalt puhkan. Kui miski sind veel sedasi ärritab, lase sel lihtsalt minna ning mõtle sellele, mis on oluline: nimelt ainult endale ja mulle. Siis tunneme mõlemad ennast palju paremini."

Juba terve kilogramm

25. nädalal kaalub laps juba 1000 g ja on u 32 cm pikk. Ta liigutab end rütmiliselt muusika taktis ning reageerib silitustele ja kõhumassaažile. Kui ta on rahutu või soovib suhelda, põtkib ta jõuliselt teie kõhtu. Varsti suudate signaalidest aru saada. Nüüd tuleks registreeruda sünnituseelsetesse loengutesse.

Teie laps mõtleb järgmist:

„Oh, mis vaeva sa mu toaga näed!

Muidugi hindan ma rõõmsat õhkkonda, aga võin sulle juba nüüd kindlalt öelda, et kui ma välja tulen, tahan eelkõige olla sinuga! Sulle nii lähedal kui võimalik. Seega muretse mulle parem midagi liigutatavat. Näiteks korvhäll, mis paikneb sinu voodile hästi lähedal.

Sa oled kindlasti juba märganud, kuidas ma reageerin kõigele, mis väljas toimub. Palun kanna hoolt, et meid ümbritseks hea muusika, ja silita mind sageli. Lõppude lõpuks eraldab meid ju vaid sinu kõhusein. Ja seegi enam mitte kauaks!"

Väike valmis inimene!

Kui teie laps nüüd sünniks, suudaks ta väljaspool üsa juba üsna hästi toime tulla. Nahal on juba temperatuuri reguleeriv funktsioon. Laps on kerra tõmmanud, on 38 cm pikk ning kaalub u 2–2,5 kg. 

29. rasedusnädala paiku ajab rasedaid üha rohkem hingeldama. Tihedad pausid ja rahulik tempo on nüüd hädavajalik.

Teie laps mõtleb järgmist:

Võin sulle öelda, ema, et siin hakkab väga kitsaks muutuma.

Mu varasemalt mugav kodu tundub nüüd kui kapp. Kuigi ma isegi ei siruta korralikult. Ma ei saa aru, kuidas see sulle nii naljakas tundub: „Vaata, ta põlv ...“ ja „Tore, see on vist jalg!" Ma kuulen sind seda ütlemas. Mitte et ma ei saaks naljast aru, aga mul ei ole siin lihtsalt ruumi, et saaksin naerma pursata.

Mida iganes sa otsustad: kui aus olla, siis minul ei ole vahet, kas sünnin vannis, sünnituskiigel või kodus. Tähtis on see, et sa tunneksid ennast hästi ja et ma sünnituskanalist hästi läbi tuleks. Seejärel saad mind kohe oma kätele võtta."

Kasvamine ja ootamine

Nüüdseks on täielikult välja arenenud ka teie lapse näpu- ja varbaküüned. Ta on valmis maailmaga kohtuma. Kuu lõpu poole pöörab ta ennast ümber, nii et pea laskub vaagnasse. Sünnitus ei ole enam kaugel. On aeg mõelda:

  • keda te sooviksite sünnitusel oma kõrvale?
  • kas sünnitusmajas on perepalat, kus laps saab olla ema kõrval?
  • kas pakutakse imetamisabi, juhul kui te imetamisega hätta jääte?

 

Rasedus- ja sünnituspuhkus algab tavaliselt 30.–36. rasedusnädalal. Töötavatel tulevastel emadel on võimalik sünnituspuhkusele jääda 30–70 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva.

Teie laps mõtleb järgmist:

„Kas sa päriselt tahad mind kõhukotis kanda, kui ma kohal olen? Oh, emme, see on suurepärane!

Siis näen ma kõike ümbritsevat ja saan olla sulle sama lähedal kui praegu. Ära lase ennast ümber veenda. On palju parem, kui ma ei pea sind nuttes kutsuma. Peale selle on see ka mu puusaliigestele kasulik, kui ma kõhukotis istun. Jah, emme, nii me teemegi: alguses oleme koos nii palju kui võimalik.

Nagu sa näed, olen oma mõtetes juba pigem väljas kui sinu sees. Reisipalavik on mind nakatanud. Seda ütleks isegi arst. Kardiotokograaf on väga huvitav. Ma ootan juba põnevusega teie mõlemaga kohtumist."

Kas olete valmis?

Teie laps on nüüd pea alaspidi ehk sünniasendis. Nüüd on ta vähem aktiivne, kuna suudab ruumipuuduse tõttu vaevu liigutada. Ta on u 52 cm pikk ja kaalub ligikaudu 3,5 kg. Ta lõpetab kasvamise kaks nädalat enne sündi.

Teie laps mõtleb järgmist:

„Mingil põhjusel tundsin hiljuti tungi end ümber pöörata.

 Lihtsalt niisama. Ja nüüd on pea alaspidi ja tagasi saada on raske. „Väga hea, kui see nii ka jääb," kuulsin arsti ütlemas. Kas see on sinu meelest normaalne? Kas sa siputad ka terve päeva oma jalgu õhus? See saab olema nii tore, kui ma sinuga jalutama lähen! 

Sellest hoolimata olen reisiks täielikult valmis ja loen juba päevi. Muidugi ootab meid ees veel raske töö. Aga ära muretse. See ei kesta kauem kui päev. Kas isa ei öelnud mitte sama? Sa mõtle pigem, et iga kokkutõmme viib meid lähemale sellele hetkele, kui saad mind esimest korda oma kätel hoida. Küll näed, kõik läheb lihtsalt, kui sa selle ette võtad. Ja ämmaemand ning arstid on ka seal ... Ole vapper! Meid ootab ees imeline seiklus!"