Pro- ja prebiootikumide roll imikute ning laste toitumises
Probiootikumid on mikroorganismid, mis mängivad olulist rolli soolestiku tervises. Kuna rinnapiim sisaldab probiootikume, saavad rinnapiimatoidul imikud sellest vajalikke kasulikke mikroorganisme. Need imikud, kes rinnapiimatoidul ei ole või on seda osaliselt, vajavad tasakaalustatud soolestiku mikrofloora tekkeks lisatuge. Lisateave selle kohta, kuidas probiootikumid toetavad seedimist ja kuidas neid kasutatakse imikute toitumises.
Mis on probiootikumid?
Soole limaskestal elavad arvukad mikroorganismid, mis toimivad kaitsekilbina patogeensete bakterite ja viirushaiguste vastu. Selleks, et soolestiku mikrofloora saaks toimida, on vaja palju bakterikultuure.
Probiootikumid on elus mikroorganismid, mis on vajalikud soole limaskesta optimaalseks toimimiseks. Need jõuavad imiku organismi loomuliku sünnituse käigus emalt lapsele ning hiljem toidu või toidulisandite kaudu. Imik võib kasulikke baktereid saada ka imetamisel tekkiva nahakontakti kaudu
Bifidobakterid on hea näide bakteritest, mis on seedimisele eriti kasulikud. Nagu kõik probiootilised kultuurid, suudab ka bifidobakter seedida inimese piimas leiduvaid oligosahhariide ja seekaudu lagundada neid väikseimateks osakesteks. Saadud osakesi saavad teised bakteritüved kasutada energiaallikatena. Seega on bifidobakterid eriti olulised terve ja töötava mikrobioomi kujunemisel.
Prebiootikumid varustavad energiaga mikroorganisme, millest moodustub mikrobioom. Need ei ole õigupoolest elusorganismid, vaid kiudained. Bakterid tarbivad neid toiduks, et saada energiat ja paljuneda. Prebiootikumide koostis:
- Galakto-Oligosahhariidid (GOS)
- Frukto-Oligosahhariidid (FOS)
- Rinnapiima Oligosahhariidid (HMO), mis sisalduvad küpses rinnapiimas
Lisaks on prebiootikumidel aktiivne roll soolestiku terve mikrofloora tugevdamisel ja nende mõju immuunsüsteemile uuritakse praegu põhjalikult.
Mikrobioom – soole limaskestas leiduv rikkalik bakterikultuur – hoolitseb koos pro- ja prebiootikumidega selle eest, et keha püsiks terve. Soolestikus leiduvad probiootikumid toodavad prebiootikumide metabolismi kaudu vajalikke aineid, mida keha vajab keerukates ainevahetusprotsessides (nt lühikese ahelaga rasvhapped). Terve soole limaskesta happeline pH aitab ära hoida patogeensete mikroobide (haigustekitajate) paljunemise.
Mis mõjutab lapse mikrobioomi?
Vastsündinutel puudub samasugune seedeelundkond kui täiskasvanutel. Seedetrakt on sündimisel veel täielikult välja arenemata ja esmalt peavad sinna jõudma kasulikud bakterid.
Kasulike bakterite kinnitumist ja paljunemist seedetraktis mõjutab mitu tegurit:
- sünnitusviis (vaginaalne, keisrilõige koos kohese nahk-naha kontaktiga või ilma selleta)
- antibiootikumide manustamine
- ema mikrobioom (geneetiline eelsoodumus)
- kas imik oli/on rinnapiimatoidul
Loomulikul sünnitusel on imik otsekontaktis ema naha ja soolestiku bakteritega. Vastsündinu, kes on seni kasvanud pea steriilses lootekoti keskkonnas, puutub sündimise käigus kokku emalt saadud bakteritega, mis valmistavad ette eesootavat seedeprotsessi.
Keisrilõike korral on kasulike bakterite loomulik ülekandumine emalt lapsele piiratud, sest operatsiooniruumi keskkond on steriilne. Nii võib imik kõigepealt kokku puutuda vähem sobivate bakteritüvedega.v
Kui sünnituse käigus on vaja manustada antibiootikume – nagu keisrilõike puhul tavaks – siis muutub ema mikrobioom. See tähendab, et vastsündinu saab vähem tasakaalus bakterikultuuride segu. Nii nagu keisrilõige, on ka antibiootikumide manustamine meditsiiniliselt vajalik samm, mida ei saa kuidagi vältida. Siiski tuleb lapse tulevast soolestiku tervist silmas pidades mõista, et seedetrakti rikastumine bakteritega on mõnevõrra erinev. Antibiootikumide manustamine võib vastsündinu esimestel elunädalatel põhjustada rohkem koolikuid või soodustada kõhukinnisust.
Uuringud on näidanud, et mikrobioomi koostis võib erineda ka põlvkonniti. Söömisharjumused muutuvad ning varem tavapärane toit, nagu värske hapukapsas, on järjest haruldasem. See selgitab mõne sagedasema seedimisega seotud kaebuse esinemist, mis muutub iga põlvkonnaga märgatavamaks.
Sünnituspalatis on nahk-naha kontakti praktiseeritud alles mõned aastad ning see ei ole veel kõigis sünnitusmajades tavapärane. Loomuliku sünnituse puhul on olukord teine: mikrobioom võib edasi kanduda mitme põlvkonna vältel.
Rinnapiimatoidul imikud saavad probiootikume rinnapiimast, mille koostis vastab kõige paremini iga lapse vajadustele. Ema geneetiline eelsoodumus võib põhjustada olukorra, kus organism ei tooda teatud bakteritüvesid ja seetõttu ei ole neid ka rinnapiimas. Seega võib ka rinnapiimatoidul imikute mikrobioomi tasakaal olla häiritud ning põhjustada kõhuvalu ja puhitusi.
Probiootikumide kasu imikutele
Pro-ja prebiootikumide roll seedimises
Probiootikumide ja olemasoleva mikrobioomi vastasmõju võib soodustada kasulike bakterite kasvu. Nende koosmõjul võivad tekkida ained, mis toetavad terve soolestiku kujunemist. Niisiis loovad probiootikumid keskkonna normaalse mikrofloora tekkeks, mis on esmatähtis tugeva immuunsüsteemi jaoks.
Prebiootikumide roll on eeskätt olla toiduks headele soolestiku bakteritele. Siiski võivad ka nemad soodustada soole tühjenemist. Kõhukinnisuse ja kõva väljaheite korral võib olla abi prebiootikumide manustamisest.
Kokkuvõte: pro- ja prebiootikumid on laitmatult toimiva soolestiku mikrobioomi olulised komponendid. Ideaalsel juhul aitab kasulike bakterite levik kujundada imiku soolestikus tasakaalustatud mikrofloorat:
- Puhitusi ja koolikuid esineb järjest vähem
- Väljaheide on pehme, kuid vormitud. See kehtib nii lisatoitu saavate kui ka piimasegutoidul olevate imikute kohta
- Kõhulahtisust ega -kinnisust ei esine või esineb väga harva
Rinnapiimatoidul imikute väljaheide on sageli pehme ja vedelapoolne, mistõttu võidakse seda vahel kõhulahtisusega segi ajada. Kui ainult rinnapiima saava imiku väljaheide on vahune, rohekas või pruunikas ning tugeva lõhnaga, tuleks pöörduda lastearsti poole
Pre- ja probiootikumide roll immuunsüsteemis
Teadusuuringute põhjal on HMOd – prebiootikumide tuntuimad esindajad – siaalhappe allikad, mis toetavad aju ja mõtlemisprotsesside arengut. Lisaks võitlevad nad patogeensete mikroobidega, vähendades seega infektsioonide tekke ohtu. HMO-d võivad tugevdada soolebarjääri ning moodustada osa vastsündinu areneva immuunsüsteemi mitmekihilisest kaitsefunktsioonist. (Walsh 2020)
Probiootikumid toodavad aineid, mis säilitavad soole limaskesta happelise keskkonna. Niisugune pH vähendab märgatavalt patogeensete mikroobide eluvõimet. Seega aitavad probiootikumid vähendada nakkusi. 2014. aastal tehtud uuringu järgi kahandas probiootikumide manustamine imikute koolikute juhtumeid. Neil, kellele manustati sihipäraselt probiootikume, esines harvem valulikke kõhukrampe või puhitust.
Pro- ja prebiootiline toit
Milline toit sisaldab probiootikume?
Rinnapiim sisaldab palju elusbaktereid, peamiselt laktobatsille, bifidobaktereid ja üle 200 HMO (oligosahhariidide) ühendi (Walsh 2020). Seega saavad rinnapiimatoidul imikud järjepidevalt vajalikke pre- ja probiootikume.
Kui vastsündinut ei imetata või tehakse seda ainult väga lühikest aega, võib kasutada imikute piimasegu, mis on rikastatud pro- ja prebiootikumidega. Täiuslik piimasegu sisaldab nii pre- kui ka probiootikume, et toetada kasulike bakterite elujõulisust ja kasvu. Pre- ja probiootikumidega rikastatud rinnapiima asendussegud, mis pakuvad kasulikke bakteritüvesid ning vajalikke kiudaineid, on olnud turul juba 2011. aastast.
Kui laps on jõudnud lisatoiduikka, võib tema päevamenüüd täiendada maitsva lisatoiduga, mis sisaldab probiootilisi koostisosi. Probiootikume leidub tootmisprotsessi tõttu paljudes toitudes ning seetõttu kuuluvad need tervisliku toitumise juurde.
Piimatooted
Elusaid bakterikultuure leidub sellistes toitudes nagu naturaalne jogurt, keefir ja pett, samuti mõnes juustus, näiteks Goudas ja Cheddaris. Seetõttu võib neid toite soovitada seedimist toetava toitumise osana, näiteks pärast antibiootikumikuuri või seedetraktiviirusest taastumisel.
Hapendatud köögiviljad
Klassikalises Saksa köögis soolaga hapendatud valge kapsas ehk hapukapsas. Kapsa soolamisel algab hapendusprotsess, mille käigus paljunevad kasulikud bakterikultuurid ja valmib seedimist toetav hapukapsas. Aasiast pärinev kimchi sisaldab samuti ohtralt probiootikume, kuid on tavaliselt liiga vürtsikas imikute esimesteks lisatoidu katsetusteks. Ka hapendatud kurgid sisaldavad bakterikultuure, mis toetavad tervislikku seedeprotsessi.
Tähtis! Köögiviljad, mida on säilitatud soola abil, peaks enne söömist hoolikalt üle loputama. Kui imik on lisatoiduks valmis ja väikelaps on sellega juba harjunud, võib tema tasakaalustatud toidusedelisse lisada vähendatud soolasisaldusega hapendatud köögivilju.
Probiootilist toitumist sobivad täiendama kiudainerikkad toidud, näiteks puu- ja köögiviljad, täisteratooted ning kaunviljad. Head seedimist toetab samuti piisav vedeliku tarbimine. Imikutele sobivad suhkruvabad joogid, eriti vesi, ja väiksemas koguses ka tee, kuhu pole lisatud suhkrut.
Milline toit sisaldab prebiootikume?
Prebiootikumid on vajalik energiaallikas probiootilistele mikroorganismidele, et nad saaksid täita enda ülesandeid soolestikus.
Selleks sobivad muu hulgas järgmised toidud:
- Banaanid
- Herned
- Tomatid
- Bataadid, kartulid, riis või pasta (keedetud ja seejärel jahutatud)
- Kaerahelbved
- Lehtpeet ja spinat
- Kaunviljad, nagu oad ja läätsed
- Pehmed puuviljad, nagu vaarikad ning mustad ja punased sõstrad
Tavaliselt annab tasakaalustatud toit koos värske hooajatoiduga piisavas koguses kiudaineid. Mida mitmekesisem ja värvirohkem on toit, seda tõenäolisemalt saab sellest probiootilistele mikroorganismidele vajalikke toitaineid. Eraldi prebiootikumide manustamine on tavaliselt vajalik üksnes siis, kui seedimine vajab pärast pikemat haigusperioodi turgutust.
Probiootikumidega kaasnevad riskid ja kõrvaltoimed imikutel
Kui probiootikumid puutuvad kokku soolestiku mikroflooraga, mis on juba asustatud eri bakteritüvedega, võivad sõltuvalt olemasolevast bakterikogumist tekkida kõhupuhitused ja gaasid. Lisaks võib esineda mõõdukas kõhuvalu, kõhulahtisus või märgatavalt vedel väljaheide.
Sellegipoolest võivad need sümptomid ilmneda ka juhul, kui soolestikus on ülekaalus gaase tekitavad proteobakterid. Kui ka seedimist toetavaid bifido- ja laktobaktereid on vähe, võib see soodustada koolikuid, rahutust ning sagedast nutmist.
Väga harvadel juhtudel võivad probiootikumid põhjustada infektsioone, aga need puudutavad peamiselt immuunpuudulikkusega inimesi. Pärast immuunpuudulikkuse diagnoosimist on soovitatav konsulteerida oma raviarstiga.
