Ehrensbergi farm
Bioloogilise mitmekesisuse näidisfarm
Ehrensbergi farmis proovib HiPP erinevaid keskkonnameetmeid bioloogilise mitmekesisuse parandamiseks. Eesmärk on majandada seda mahefarmi näidisettevõttena jätkusuutlikul ja tõhusal viisil kuni 2015. aastani. Tulevikus peaks sellest saama eeskuju HiPPi tootjatele.
Tahame näidata, kuidas jätkusuutlikkust ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset saab kaasata farmi igapäevatöösse.
Haritava maa plaan ja teaduslike andmete kogumine
Talude ja põllumaade asukoha looduslikud määravad tegurid annavad aimu, kuidas liikide mitmekesisust ja looduskaitset parandada. Selles projektis teeme koostööd Biolandi, Müncheni tehnikaülikooli ja Hannoveri tehnikaülikooliga ning Baieri linnukaitse nõukoguga.
Liikide mitmekesisuse suurendamiseks on farmis kodu leidnud haruldased vanad tõud: algsed Braunvieh' veised (Baierimaale on jäänud vaid 500 looma), Skudde lambad (praegu on Saksamaal 1000 looma) ja vana kanatõug Appenzeller Spitzhauben.
Ohustatud põllumajandusloomade punase nimestiku kohaselt on algsed Braunvieh' veised ist lväga ohustatud. Ehrensbergi farmis, HiPPi säästva põllumajanduse näidisprojektis,peetakse seda tõugu temale sobivates tingimustes. Algsed Braunvieh' veised pärinesid nn Torfrindi veistest, keda karjatati Alpide servas asuvate järvede ääres juba üle 2000 aasta tagasi.
Koos Baieri linnukaitse nõukoguga (LBV) on Ehrensbergi farm viinud läbi mitmesuguseid taasasustamisprojekte selliste loomade sisse seadmiseks nagu faasan, loorkakk, kollakõht-unk ja karpkala.
Punaselg-õgija on tervikliku ökosüsteemi jaoks oluline liik. Intensiivpõllumajanduse tõttu on lindude looduslikeks elupaikadeks üha vähem hekke ja põõsaid. See liik kuulub juba ohustatud liikide nimestikku. See haruldane lind on enim tuntud selle poolest, et ta torkab oma ohvrid astla otsa. Levinud arvamuse kohaselt kogub ta enne söömist alati üheksa putukat. HiPP on loonud Ehrensbergi farmis punaselg-õgijale uued elupaigad ja rajanud põlluservadesse surnud puude okstest hekid.
Putukahotell ja kivisisalike varjupaik on loodud selleks, et kompenseerida nende loomade looduslike elupaikade puudust. Lisaks paigutati farmi ümbrusesse pesakaste, sest öökullidel, kuldnokkadel, räästapääsukestel, varblastel, tihastel, pistrikel ja nahkhiirtel puuduvad looduslikud pesakohad.
Need looduslikest pakkudest tehtud pesakastid peaksid olema pesitsuskohaks tuuletallajatele või kodukakkudele. Kahjuks on saanud tavapäraseks, et surnud puud, mis on paljudele lindudele looduslikuks pesitsuskohaks, koristatakse metsast. Seetõttu ehitatakse alternatiivina pesakaste.
Paljud inimesed saaksid elada ilma meeta, kuid mitte mesilastetaMesilased ei paku mitte ainult magusat määret saiale, vaid eelkõige tolmeldavad lilli. Seejuures tagavad nad taimede olemasolu ja põllumeestele hea saagi. Nendeta oleks ka puuviljasaak ohus. Kui mesilased surevad või on haiged, mõjutab see meid kõiki. Seetõttu tegeleb HiPP bioloogilise mitmekesisuse projektides ka mesilaste looduslike elupaikade säilitamisega. Ehrensbergi farm on nüüdsest koduks kuuele mesilasperele, kes kodustati mesilaste populatsiooni märkimisväärse languse tõttu.
Loodi uued ökosüsteemid, nagu puuderead, kaitsehekid (näiteks punaselg-õgija jaoks), surnud puudest hekid, pookealused ning põllulilled põlluservades ja heinamaadel, et pakkuda elukohta roomajatele, lindudele, väikeimetajatele ja putukatele. Surnud puude hekkide põhimõte on, et uusi hekke mitte ei istutata, vaid need tekivad looduslikult tuule ja seemnete lendumise teel. Oksad, vitsad ja roikad kuhjatakse lahtiselt taraks, mis pakub kasvavatele taimedele kaitset. Selliste moodustiste eeliseks on ühelt poolt madalad rajamiskulud, teisalt pakub hõredalt kuhjatud kuivanud puit kodu paljudele haruldastele liikidele.
Tavapõllunduses külvatakse põllud ja heinamaad parema saagikuse saamiseks metsaservani täis. Bioloogilise mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse toetamiseks rajame me kuivanud puudest ja kohalikest põllulilledest hekid. Need pakuvad loomadele elukohta, karjale kaitset tuule eest ja vähendavad pinnase erosiooni.
Ehrensbergi farmi kolm säästva põllumajanduse elementi:
iidne veisetõug karjamaal, kuivanud puud põlluservas ja loomulik varjualune loomadele pöögimetsas.
Pinnase viljakuse parandamiseks on näidisprojektis proovitud erinevaid meetodeid, nagu kivijahu kasutamine ammoniaagi sidumiseks, tahke sõnnikuga väetamine ja muud looduslikud võtted. Samuti võetakse loomade tervise toetamiseks vajalikke meetmeid, näiteks kasutatakse allapanuks tõhusaid mikroorganisme või maheõlgi.
Pinnase kvaliteeti mõjutavad paljud tegurid, eriti põllumajanduses.
- Üleharimine
- Tööstuse ja põllumajanduse keemiline koormus, millel on pikaajalised tagajärjed pinnase seisukorrale ja jõudlusele.
- Ebaõige töötlemise tagajärjel tekkinud füüsiline koormus (rasketehnika ja mullaharimismasinad hävitavad tundlikud pinnasekompleksid, mistõttu on saagikuse säilitamiseks vaja kemikaale).
- Valel ajal töötamine.
- Orgaaniliste ainete kadu ja seega ka tootlikkuse vähenemine valede väetiste, vale külvikorra ja pinnase vale töötlemise tõttu.
- Põhjavee halvenemine maa vale kasutamise tõttu.
Põhimõte:
Tuleb järgida motot „tervislik muld – tervislik taim – terve inimene ja terve loom“ ning jätkusuutlikkuse põhimõtet, mis on oluline tervisliku pinnase säilitamiseks; põhiline on energiabilansi jätkusuutlikkus.
Muud HiPPi ettevõtted bioloogilise mitmekesisuse jaoks
Bioloogilise mitmekesisuse näidisfarm pöörab selle raames erilist tähelepanu põllumajandusele ja bioloogilise mitmekesisuse parandamise võimalustele. HiPPi töötajatel, nagu ka koolilastel, üliõpilastel ja teistel huvirühmadel, on selle projektiga seoses juba esimene kogemus, kuna HiPP korraldab farmis regulaarseid ringkäike, et muuta bioloogilise mitmekesisuse teema sõna otseses mõttes käegakatsutavaks.
Saksa Keskkonnafondi (DBU) toetus
Tänu selle projekti headele tulemustele ja positiivsele kogemusele oleme otsustanud laiendada eksperimenti köögivilja- ja teraviljakasvatusele. Koos teiste Ökoloogiliste Toiduainete Tootjate Assotsiatsiooni (AöL) ettevõtetega uurib HiPP 2016. aastani bioloogilise mitmekesisuse säilitamise meetodeid põllumajanduses suuremates põllumajandusettevõtetes.
Lähenemisviis ja eesmärk
Praegune ülesanne on välja töötada süsteem bioloogilise mitmekesisuse registreerimiseks ja hindamiseks ning töötada tulemustega nii, et neid saaks toidukäitlejate kaudu usaldusväärselt ja läbipaistvalt edasi anda. Kuigi põllumajandustootmise jaoks oluliste liikide ja populatsioonide funktsioone tuleks arvestada (majandamisel põhinev bioloogiline mitmekesisus), tuleks tähelepanu pöörata ka looduskaitse jaoks oluliste liikide ja biotoopide mitmekesisuse säilitamisele (looduskaitse bioloogiline mitmekesisus).
Koos AöLi, Müncheni tehnikaülikooli, Hannoveri Leibnitzi ülikooli ja partnerfirmadega uurime põllumajanduse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ökoloogiliste toiduainete väärtusahelas. Töötatakse välja praktilised sammud paranduste tegemiseks. Pikemas perspektiivis saame HiPPi tootjatele anda praktilisi näpunäiteid kulutõhusate meetmete võtmiseks bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja seeläbi suurendada bioloogilise mitmekesisuse suhtes eriti sõbralike tootjate arvu.