Lagupuit


Lagupuidu alla kuuluvad vanad, haiged või surnud puud, aga ka murdunud oksad ja langetatud puude juured. Lagupuit pole sugugi halb – vastupidi, selles areneb kiiresti uus elu ning paljud loomad, näiteks väiksemad imetajad ja kahepaiksed, kasutavad lagupuitu peavarjuna. Lagupuitu kasutab ära näiteks kunel, kes võib pesitseda vana puu õõnsuses. Mesilased uuristavad kohati puusse tunneleid ja paljude teistegi putukate jaoks on lagupuit kas peavari või toidulaud. Lagupuidu peal kasvavad hõlpsasti ka samblad, samblikud ja seened. Lisateavet lagupuidu kohta leiad kohalike looduskaitseühingute veebilehtedelt.


Umbes 20% metsataimedest ja -loomadest – sh seened, samblikud, samblad, sõnajalad, putukad, roomajad, linnud ja isegi imetajad – sõltub mingil viisil lagupuidust.



Kunelil on nakkuvad jalad, mis võimaldavad tal ronida piki vertikaalseid pindu.


Kunel kuulub unilaste sugukonda. Tema ingliskeelne nimetus, dormouse, tuletati prantsuskeelsest sõnast dormeuse ehk magaja. Nimelt veedab kunel umbes seitse kuud aastast – septembri keskpaigast mai keskpaigani – talveunes. Tavaliselt veedab ta selle aja maa-aluses urus. Suvekuudel kuneleid maa peal enamasti ei kohta, sest siis elavad nad puudes. Kuneli kohev saba aitab tal ronides tasakaalu hoida.
Loom armastab ennekõike pöögipähkleid, kuid talle meeldivad ka igasugused pungad, võrsed ja lehed. See väike näriline tegutseb enamasti öösiti, mistõttu on tal ülihea haistmis-, kompamis- ja kuulmismeel.